而今の山水は、古佛の道現成なり。ともに法位に住して、究盡の功徳を成ぜり。空劫

已前の消息なるがゆゑに、而今の活計なり。朕兆未萌の自己なるがゆゑに、現成の透

脱なり。

山水經

The mountains and waters of the absolute present are how the words of ancient

buddhas are becoming immanent. Together they abide in their respective configuration,

which exhausts their entire potential of becoming. As a message from before the aeon

of emptiness, they are the livingness of the absolute present. As particular beings from

before any first-person-designation, they are what unleashes the immanence of

becoming.

— Landscape as Scripture (Sansuikyō)

Justpraeguse hetke mäed ja veed on endisaegsete buddhade ilmsekssaavad sõnad.

Kõik koos moodustavad nad mustri, milles avaldub kogu nende toimevõime. Sõnumina

tühjuseajastu eelsest maailmast ongi nemad see justpraeguse hetke elujõud. Üksik-

olemistena ajast, kus keegi veel enesele ei osutanud, päästavad nemad valla kõik selle,

mis saab ilmseks.

— Maastik kui raamat (Sansuikyō)